GEN 3.4 SIDETEENINDUS

1 Vastutav teenistus

Vastutus side- ja navigatsiooniseadmete töö tagamise eest Eestis jaguneb Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ja Eesti lennujaamade vahel.
1.1 Tehnikaosakond
Aadress:Lennuliiklusteeninduse AS
Tehnikaosakond
Kanali põik 3
Rae küla, Rae vald
Harjumaa 10112
Tel:625 8230
Faks:625 8200
E-post:eans@eans.ee
AFS:EETNYTYX
URL:www.eans.ee

Tööaeg: E-R 0800 kuni 1630 LMT.
1.2 Lennujaamad

Eesti lennujaamade haldajate kontaktandmed on saadaval AIP-i AD 2 osas.

Teenindus on korraldatud kooskõlas järgmistes Tsiviillennunduse konventsiooni dokumentides sisalduvate sätetega:

Lisa 10 –Aeronavigatsiooniline elekterside
Doc 8400 –Lennuliiklusteeninduse protseduurid – ICAO lühendid ja koodid (PANS-ABC)
Doc 8585 –Õhusõidukite käitajate, lennundusametkondade ja teenistuste tähised
Doc 7030 –Regionaalsed lisaprotseduurid
Doc 7910 –Asukohaindeksid
Doc 9426 –Lennuliiklusteeninduse planeerimise käsiraamat

2 Vastutuspiirkond

Sideteenindus on ette nähtud kogu Tallinna lennuinfopiirkonnas.

Sellise pideva teeninduse osutamises tuleb kokku leppida Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi tehnikaosakonna juhatajaga.

Õhusõidukite raadiojaamade disaini, tüüpi ja paigaldamist puudutavate eeskirjade rakendamise eest vastutab Transpordiamet.

Vastutus sideteeninduse igapäevase tagamise eest lasub igal rahvusvahelisel lennuväljal töötavatel sideteenistuse töötajatel.

Kõik küsimused, ettepanekud või kaebused sideteeninduse kohta tuleb esitada kas vastava lennuvälja sidetöötajale või Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi tehnikaosakonna juhatajale.

3 Teeninduse liigid

3.1 Raadionavigatsiooniteenindus
Navigeerimiseks on kasutusel alljärgnevad raadioseadmete tüübid:
  • VHF peilingaatorijaam (VDF)
  • Instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)
  • Lähenemisradar (TAR/SSR)
  • Trassiradar (RSR/SSR)
  • Kaugusemõõtmise seade (DME)

Avaldatavad koordinaadid on saateantenni koordinaadid, v.a peilingaatorid, mille kohta avaldatakse vastuvõtuantenni koordinaadid.

Kooskõlas peilingaatori hinnanguga klassifitseeritakse peilingud alljärgnevalt:
  • Klass A - täpsus ±2 kraadi piires
  • Klass B - täpsus ±5 kraadi piires
  • Klass C - täpsus ±10 kraadi piires
Peiliv jaam võib keelduda peilingut või kurssi andmast, kui tingimused on ebarahuldavad või kui peilingud ei satu jaama kalibreeritud piiridesse, kusjuures koos keeldumisega teatatakse ka keeldumise põhjus.
3.2 Heli- ja/või andmevahetusteenus
3.2.1 Heliteenus

Aeronavigatsioonilised jaamad on pidevalt kuuldel neile eraldatud sagedustel teenistuse avaldatud tööajal, v.a juhul, kui on teisiti teatatud.

Õhusõiduk peab tavaliselt raadiosidet selle õhk-maa raadiojaamaga, mis teostab lennujuhtimist selles piirkonnas, kus õhusõiduk lendab. Õhusõiduk peab olema pidevalt kuuldel raadiojaama vastaval sagedusel ja mitte lahkuma kuuldelt ilma raadiojaama informeerimata, v.a hädaolukorras.
3.2.2 Andmevahetusteenus

Aeronavigatsioonilise paikse teeninduse (AFS) kaudu edastatavaid teateid aktsepteeritakse ainult juhul, kui need:

  1. vastavad Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 10 osa 2 ptk 3 p 3.3 nõuetele;
  2. on koostatud või vastu võetud Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 10 osa 2 ptk 4 p 4.4.15 määratletud formaadis.
3.3 Ringhäälinguteenistus

Vastavalt Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 11 ptk 4 p 4.3.7 järgi sisaldab ATIS-e poolt edastatav info järgmist:

  1. konkreetset edastust identifitseerida võimaldavat infot (ATIS-e jaama ja info tunnus);
  2. lennutegevuse seisukohalt olulist infot (operatsiooniline).
Infot ATIS-e kohta võib leida GEN 3.5 p 9, AD 2 EEEI AD 2.18, AD 2 EETN AD 2.18 ja AD 2 EETU AD 2.18.
3.4 Kasutatavad keeled
Eesti, inglise.
3.5 Koht, kust võib leida detailset infot

Üksikasju marsruudiliikluseks kasutatavate seadmete kohta võib leida 2. osa peatükis ENR 4.

Üksikasju mingil lennuväljal kasutatavate seadmete kohta võib leida 3. osa (AD) vastavates peatükkides.

Kui mingit seadet kasutatakse nii marsruudiliikluseks kui ka lennuväljal, on üksikasjad toodud 2. osa (ENR) ja 3. osa (AD) vastavates peatükkides.

4 Nõuded ja tingimused

Nõuded ja üldtingimused sideteeninduse rahvusvaheliseks kasutamiseks, samuti nõuded raadioseadmete paigaldamiseks õhusõidukitele on toodud Lennundusseaduses.

Põhilised sätted on lühidalt toodud allpool:

5 Lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside (CPDLC)

5.1 Üldine

CPDLC teenused on saadaval Tallinna lennuinfopiirkonnas opereerivatele õhusõidukitele.

Selles õhuruumis pakutakse järgnevaid CPDLC teenuseid:

  • DLIC (andmekanali avamisvõimalus);
  • ACL (lennujuhtimisüksuse load ja juhised);
  • ACM (lennujuhtimisüksuse side haldus);
  • AMC (lennujuhtimisüksuse mikrofoni kontroll).

Tallinna lennuinfopiirkonnas ei ole CPDLC kasutamine kohustuslik ja toimub lennujuhtimisüksuse äranägemisel. Ajakriitilistel hetkedel jääb esmaseks sidepidamise viisiks kõne.

CPDLC teadetele vastatakse võimalikult väikse viivitusega. Vajadusel, näiteks kui allasaadetud taotlus on ületanud ajalimiidi, kordab piloot taotlust raadioside teel.

Kõnega tagasilugemine ei ole ühelegi CPDLC loale või juhisele nõutud.

5.2 Lennuplaan

Tallinna lennuinfopiirkonnas CPDLC sidet kasutada kavatsevad piloodid peavad lennuplaani sisestama järgnevad punktid:

  • väli 10a - CPDLC ATN VDL režiim 2 võimekusega õhusõiduki jaoks "J1";
  • väli 18 - tähis "CODE/", millele järgneb õhusõiduki 24-bitine aadress väljendatuna kuuekohalise kuueteistkümnendiksüsteemi tähtnumbrina.
5.3 CPDLC kasutamine

CPDLC luba ei täideta enne, kui lennumeeskond on saatnud saadud CPDLC loale või juhisele vastuseks "WILCO" teate. Kui tekib määramatus seoses CPDLC loa või juhisega, kasutatakse alati selguse saamiseks kõnesidet. Tallinna lennuinfopiirkonnas võib kasutada CPDLC vahetusi ainult siis, kui õhusõiduk on Tallinn ACC kontrolli ja vastutuse all.

5.4 CPDLC kasutamise piirangud

CPDLC teenused ei ole saadaval etteandesektoris või Tallinna lähenemisalas opereerivatele õhusõidukitele (vaata ENR 2.1). Pilootidel palutakse hoiduda etteandesektoris või Tallinna lähenemisalas allasaadetud teadete edastamisest, isegi kui ühendus ei ole lõpetatud.

5.5 CPDLC teenused
5.5.1 DLICi sisselogimine

Tallinna lennuinfopiirkonna CPDLC tähis on EETT. Lennumeeskond peab algatama sisselogimise CPDLC-sse piisavalt vara, et kindlustada õhusõiduki andmeside õige lennujuhtimisüksusega. Tallinna lennuinfopiirkonnas olevalt lennuväljalt startivad õhusõidukid saavad alustada sisse logimist maa peal. Kui Tallinn ACC on esimene CPDLC suutlikkusega üksus, saab Tallinna lennuinfopiirkonna vahetus läheduses startiv õhusõiduk sisse logida veel maa peal olles. Sisse logimine algatatakse lennumeeskonna poolt, kasutades oma lennuplaaniga edastatud ICAO kutsungit.

Kui lennujuhtimisüksusele sobib, võib peale sisse logimise protseduuri teostada "Start-CPDLC", et võimaldada antud lennu CPDLC teadete saatmist ja/või vastu võtmist määratud CPDLC õhuruumis.

Sõltumata lennu jooksul läbitavate sektorite arvust, on Tallinna lennuinfopiirkonnas vajalik ainult üks sisse logimine lennu kohta.

5.5.2 Lennujuhtimise side haldus (ACM)

Kui õhusõiduk on andmekanali kaudu üle antud naabersektorile/-lennujuhtimisüksusele, kinnitab piloot juhist andmekanali kaudu "WILCO" abil ja võtab seejärel kõnesidega etteantud sagedusel ühendust järgmise sektoriga/lennujuhtimisüksusega. Kui piloot ei saa seda CPDLC juhist täita, pöördub ta lennujuhtimisüksuse informeerimiseks tagasi kõnesidele.

ACM sõnumid
Lennujuhtimisüksuse sõnumi element
Lennumeeskonna vastus
CONTACT [üksuse nimi] [sagedus]
WILCO

Lennujuhtimisüksusele asjakohase kõnekanali teel kättesaamatule Tallinna lennuinfotsoonis lendavale õhusõidukile võidakse väljastada järgnev eelvormindatud vabatekstiline CPDLC sõnum:

CONTACT TALLINN ACC ON VOICE CHANNEL

Õhusõidukilt ei oodata ühtegi CPDLC vastust ja lennumeeskond kontakteerub Tallinn ACCga asjakohase kõnekanali kaudu.

5.5.3 Lennujuhtimisüksuse load ja juhised (ACL)

Õhusõiduk, mis on sisse loginud ja loonud "DM99 CURRENT DATA AUTHORITY" teate ning millele on lennujuhtimisüksus CPDLC stardi protseduuri läbi viinud, võib lennujuhtimisüksuse lubasid ja juhiseid vastu võtta CPDLC üleslüli teadete kaudu. Lennumeeskond võib paluda CPDLC allasaadetud teadetega muudatusi lennutasandites (tõus või laskumine) või oma marsruudil luba otse punktile.

ACM sõnumid
Lennujuhtimisüksuse sõnumi element
Lennumeeskonna vastus
MAINTAIN [lennutasand]
WILCO
 
või
 
UNABLE
 
või
 
UNABLE DUE TO AIRCRAFT PERFORMANCE
 
või
 
UNABLE DUE TO WEATHER
 
või
 
STANDBY
CLIMB TO [lennutasand]
DESCEND TO [lennutasand]
PROCEED DIRECT TO [asukoht]
FLY HEADING [kurss]
SQUAWK [kood]
WILCO
ACM sõnumid
Lennumeeskonna sõnumi element
Lennujuhtimisüksuse vastus
REQUEST [lennutasand]
(+DUE TO AIRCRAFT PERFORMANCE)
 
või
 
DUE TO WEATHER)
WILCO
 
või
 
UNABLE
 
või
 
STANDBY
REQUEST CLIMB TO [lennutasand]
REQUEST DESCENT TO [lennutasand]
REQUEST DIRECT TO [asukoht]

Kui maapealne süsteem saab mittetoetatud teate või teate, mis ei vasta CPDLC suhtluse tehnilistele eeskirjadele, saab lennumeeskond automaatse vastuse vea kirjelduse ja võimalusel vajalike meetmetega. CPDLC kasutuselevõtt Tallinna lennuinfopiirkonnas sisaldab ainult teateid, mis on loetletud punktis 5.5. Kõikidele teistele teadetele vastatakse veateatega.

5.5.4 Vaba tekstiga ACL teated

Vaba tekstiga ACL teated ei ole operatsiooniliselt toetatud. Lennumeeskonna poolt koostatud vaba tekstiga teadetele lennujuhtimisüksus ei vasta ja need võivad põhjustada maapealse süsteemi poolt väljastatud veateate.

5.5.5 CPDLC kehtestatud vaikus

Sektori töökoormuse kontrolli all hoidmiseks võib lennujuhtimisüksus nõuda kas kõikidel jaamadel või mõnel kindlal lennul piiratud ajaks peatada CPDLC taotluste saatmine. CPDLC vaikuse kehtestamiseks või tühistamiseks kasutatakse kas kõne või CPDLC vaba tekstiga teadet:

[raadiokutsung] STOP SENDING CPDLC REQUESTS

5.5.6 Lennujuhi mikrofoni kontroll (AMC)

Juhtudel, kui õhusõiduk blokeerib tahtmatult kõneside kanalit, võib lennujuhtimisüksus saata "CHECK STUCK MICROPHONE" käskluse. Kui "CHECK STUCK MICROPHONE" käsklus käib hetkel kasutusel oleva RTF kanali kohta, kontrollib piloot, et nende raadioseade ei oleks selle blokeeringu põhjustajaks. Kui "CHECK STUCK MICROPHONE" käsklus ei käi kasutusel oleva RTF kanali kohta, ei ole piloodil vaja midagi ette võtta.

ACM sõnumid
Lennujuhtimisüksuse sõnumi element
Lennumeeskonna vastus
CHECK STUCK MICROPHONENIL
5.5.7 Eri- ja hädaolukorra CPDLC teated

Toetatud on järgnevad eri-/hädaolukorra CPDLC teated:

Lennumeeskonna sõnumi element
Lennujuhtimisüksuse vastus
PAN PAN PANROGER
MAYDAY MAYDAY MAYDAY
SQUAWKING 7500NIL
5.5.8 CPDLC dialoogi segamine kõnega

Kasutades kõnesidet vastamata CPDLC sõnumi parandamiseks, algatab lennujuhtimisüksus kõneside fraasiga:

DISREGARD CPDLC (sõnumi tüüp) MESSAGE, BREAK, REPLY WITH UNABLE

ja edastab õige loa sama ülekandega. Piloot vastab CPDLC sõnumile omapoolse sõnumiga "UNABLE" ja vastab kõnega raadiosides saadud loale.

5.5.9 CPDLC rike

CPDLC rikke häire korral teavitab lennujuht kõiki oma vastutusalas olevaid jaamu järgneva fraasiga:

ALL STATIONS, CPDLC FAILURE, [kutsuva jaama tunnus]

Mõned rikked võivad põhjustada sektori kontrolli all oleva õhusõidukiga olemasoleva andmesidekanali ühenduse katkemise. Sellisel juhul ei ole lennujuhtimisüksusel võimalik CPDLC kaudu dialoogi taaskäivitada, välja arvatud juhul, kui piloot taaskäivitab andmesidekanali sisse logimise, et andmesidekanali ühendus taastada. Lennujuhtimisüksus teavitab nende vastutusalas olevat õhusõidukit, kui CPDLC teenus on taastatud, kasutades järgnevat fraasi:

ALL STATIONS, RESUME NORMAL CPDLC OPERATIONS

CPDLC rikke korral tuleb CPDLC kinnitamata load korrata kõneside abil ja/või kinnitada. Kui lennumeeskond või lennujuhtimisüksus arvab, et CPDLCd ei peaks valitsevatel asjaoludel kasutama, siis CPDLC peatatakse või lõpetatakse ja antakse sellest teisele poolele kõneside kaudu teada. Planeeritud seiskamise või CPDLC süsteemi ootamatu rikke korral juhendab lennujuhtimisüksus kõik andmekanaliga varustatud õhusõidukid tagasi pöörduma kõnesidele. Pardal oleva CPDLC rikke korral pöördub piloot tagasi kõnesidele ja teavitab sellest lennujuhtimisüksust.

5.5.10 Välja logimine

Tallinna lennuinfopiirkonnast lahkumisel või Tallinna lennuinfopiirkonnas lennujaama maandumisel toimub välja logimine automaatselt, piloodipoolseid tegevusi ei ole nõutud.