MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM, ÕHUSÕIDUKITE MÄRGISTAMINE, RIIKLIKUD PÜHAD

GEN 2 TABELID JA KOODID

GEN 2.1 MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM, ÕHUSÕIDUKITE MÄRGISTAMINE, RIIKLIKUD PÜHAD

1 Mõõtühikud

Alltoodud tabelis märgitud mõõtühikuid kasutatakse Tallinna lennuinfopiirkonnas lennutegevuseks maal ja õhus.

Mõõdetav suurus	Kasutatav mõõtühik
Navigatsioonis kasutatav vahemaa, asukohateade, jne - üldiselt enam kui 2 NM vahemaa korral	Meremiilid (NM) ja kümnendikud
Suhteliselt lühikesed vahemaad, nagu lennuväljadega seonduvad (nt raja pikkus)	Meetrid (m)
Kõrgused	Jalad (ft)
Horisontaalkiirus, k.a tuule kiirus	Sõlmed (kt)
Vertikaalkiirus	Jalga minutis (ft/min)
Tuule suund maandumisel ja stardil	Magnetilised kraadid (°)
Tuule suund v.a maandumisel ja stardil	Tegelikud kraadid (°)
Nähtavus, k.a nähtavus rajal	Kilomeetrid või meetrid (km või m)
Kõrgusemõõtja seadmine	Hektopaskal (hPa)
Temperatuur	Celsiuse kraadid (°)
Kaal	Tonnid või kilogrammid (t või kg)
Aeg	Tunnid (HR) ja minutid (min); algus keskööl UTC järgi
Maht	Liiter (L)

Mõõtühikud vastavad Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 5-le.

2 Ajaline referentssüsteem

Lennuliiklusteeninduses ja aeronavigatsioonilise info teenuse osutaja poolt väljastatavates dokumentides kasutatakse koordineeritud maailmaaega (UTC) ja Gregoriuse kalendrit. Kellaaja teatamisel avaldatakse see lähima minuti täpsusega, nt 12:40:35 avaldatakse 1241.

AIP-is ja sellega seotud väljaannetes tähendab väljend “suveaeg” seda perioodi aastast, millal on kasutusel “päevavalguse säästmise aeg”. Ülejäänud osa aastast nimetatakse “talveaeg”.

Suveaeg Eestis on UTC + 3 tundi.

Suveajale üleminek toimub iga aasta märtsi viimasel pühapäeval kell 0100 UTC ning see kestab kuni oktoobri viimase pühapäeva kellal 0100 UTC-ni. Suveajal kehtivad kellaajad esitatakse sulgudes.

Kohalik aeg Eestis on UTC + 2 tundi.

3 Horisontaalne referentssüsteem

3.1 Süsteemi nimetus

Kõik AIP-s ja lennunduskaartidel avaldatud geograafilised koordinaadid, mis näitavad pikkust ja laiust, väljendatakse World Geodetic System-1984 (WGS-84) geodeetilise referentssüsteemi koordinaatidega.

3.2 Projektsiooni tunnus

Projektsioon esitatakse väljendatuna Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilise konformse kaardiprojektsioonina LAMBERT-ESTONIA (LAMBERT-EST), mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80, kasutades järgmisi arvandmeid:

1.	telgmeridiaan	LC=24°00’E
2.	esimene standardparalleel	BS=58°00’N
3.	teine standardparalleel	BS=59°20’
4.	koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid	B0=57°31’03’’.19415N L0=24°00’E

3.3 Kasutatava ellipsoidi tunnus

Kasutatakse Geodetic Reference System 1980 (GRS80) ellipsoidi.

3.4 Kasutatava süsteemi tunnus

Kasutatakse World Geodetic System-1984 (WGS-84) geodeetilist referentssüsteemi.

3.5 Rakenduspiirkond

Avaldatud geograafiliste koordinaatide rakenduspiirkond kattub aeronavigatsioonilise info teenuse osutaja vastutuspiirkonnaga, s.o kogu Eesti territoorium ning samuti õhuruum Tallinna lennuinfopiirkonnas avamere kohal kooskõlas regionaalse õhunavigatsiooni lepinguga.

3.6 Tärni kasutamine avaldatud geograafiliste koordinaatide määratlemisel

Tärni (*) kasutatakse nende avaldatud geograafiliste koordinaatide määratlemiseks, mis on transformeeritud WGS-84 koordinaatideks, kuid mille algsete välitööde täpsus ei vasta Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 11 ptk 2 ja Lisa 14 köite I ja II ptk 2 nõuetele.

WGS-84 koordinaatide määramise ja esitamise tehnilised tingimused on toodud Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 11 ptk 2 ja Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 14 köite I ja II ptk 2.

4 Vertikaalne referentssüsteem

4.1 Süsteemi nimetus

Vertikaalse referentssüsteemina kasutatakse EH2000, mis vastab keskmisele merepinnale (MSL).

4.2 Kasutatava geoidimudeli kirjeldus

Geoidi mudelina kasutatakse EST-GEOID2017.

4.3 EST-GEOID2017 ja EGM96 kõrgusväärtuste vahe Eestis

EST-GEOID2017 ja EGM96 mudelitel baseeruvad ortomeetriliste kõrguste vahe (ehk mõlema geoidi undulatsioonide vahe) sõltub punkti geograafilisest asukohast. Allolev kaart näitab nende kahe mudeli undulatsioonide vahet Eestis.

5 Õhusõiduki riikkondsus ja registreerimistunnus

Eestis registreeritud õhusõiduki riikkondsuse tunnus koosneb tähtedest ES. Riiklikule tunnusele järgneb sidekriips ja kolmest tähest või neljast numbrist koosnev registreerimistunnus, nt ES-ABC või ES-1234.

6 Riiklikud pühad

Nimetus	2021	2022	2023
* Administratiivteenistused suletakse vahetult eelneval tööpäeval 3 tundi varem.
Uusaasta *	01 JAN	01 JAN	01 JAN
Iseseisvuspäev *	24 FEB	24 FEB	24 FEB
Suur reede	02 APR	15 APR	07 APR
Ülestõusmispühade 1. püha	04 APR	17 APR	09 APR
Kevadpüha	01 MAY	01 MAY	01 MAY
Nelipühade 1. püha	23 MAY	05 JUN	28 MAY
Võidupüha *	23 JUN	23 JUN	23 JUN
Jaanipäev	24 JUN	24 JUN	24 JUN
Taasiseseisvumispäev	20 AUG	20 AUG	20 AUG
Jõululaupäev *	24 DEC	24 DEC	24 DEC
Esimene jõulupüha	25 DEC	25 DEC	25 DEC
Teine jõulupüha	26 DEC	26 DEC	26 DEC