2.1.1 Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

2.1.2 Viisa on välismaalasele antav luba Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele, kui seadus ei sätesta teisiti.

Välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel.

Viisa liigid on:

Lühiajaline viisa (C-viisa) on Schengeni viisa, mida võib anda Schengeni ala läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul. C-viisa võib anda ühe- või mitmekordseks sisenemiseks ning kehtivusaeg ei või olla pikem kui viis aastat.

Lennujaama transiidiviisa (A-viisa) on Schengeni viisa, mida võib anda sisenemiseks Schengeni liikmesriigi lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiidiviisa ei anna õigust Schengeni alale sisenemiseks ja seal viibimiseks.

Riigid, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat kõikide liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimisel, on:

Afganistan, Bangladesh, Kongo Demokraatlik Vabariik, Eritrea, Etioopia, Ghana, Iraan, Iraak, Nigeeria, Pakistan, Somaalia ja Sri Lanka.

Komisjoni koduleht liikmesriikide täiendavatest nõuetest nende territooriumitel asuvate lennujaamade transiidialade läbimiseks on leitav siit.

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

Pikaajaline viisa (D-viisa) on siseriiklik viisa, mis võidakse anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks maksimaalse viibimisajaga Eestis 365 päevaks järjestikkuse 12 kuu jooksul.

2.1.3 Välismaalase püsiv Eestis elamine on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel.

Tähtajaline elamisluba antakse kuni 5 ja pikendatakse kuni 10 aastaks ning elamisloa olemasolu tõendavaks dokumendiks on elamisloakaart.

Pikaajalise elaniku elamisluba on alalise kehtivusega ja elamisloa olemasolu tõendavaks dokumendiks on elamisloakaart.

2.2.1 Eestist lahkudes või Eestisse saabudes peab välispiiri ületaval Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul olema kaasas kehtiv reisidokument või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välispiiri ületamiseks.

Välispiiri võib ületada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtiva isikutunnistusega, kui lahkutakse riiki, mis tunnustab isikutunnistust reisidokumendina.

2.2.2 Riigipiiri ületaval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa andmed, või esitab ta kontrollimisel lisaks reisidokumendile elamisluba või elamisõigust tõendava dokumendi, kui Euroopa Liidu õigusakt, välisleping või seadus ei sätesta teisiti.

Eestisse sõiduks ei vaja viisat Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikide kodanikud ning ELi ühtse viisaruumi (Schengeni ala) täisliikmesriigi elamisloa omanikud.

Riigid, kelle kodanikud võivad saabuda Eesti Vabariiki viisavabalt:

Eestisse sõiduks (viibimisaja pikkus kuni 90 päeva 180 päeva jooksul) ei vaja viisat järgmiste riikide diplomaatiliste, teenistus-, ameti- ja eripasside omanikud:

2.3.2 Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on kohustus sisepiiri ületamisel endaga kaasas kanda Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtivat reisidokumenti või isikutunnistust.