ENR 1.6 ATS-SEIRETEENINDUSED JA PROTSEDUURID
1 Seireseadmed
1.1 Lisateenindused
1.1.1 ATS-seireteenuse osutamisel Tallinna FIR-is, kaasa arvatud õhusõidukite hajutamine, kasutatakse koostööd nõudvat sõltumatut seiret (nt sekundaarradarit (SSR)) eeldusel, et seirekate antud piirkonnas on piisav ning seiresüsteemi poolt teostatav sihtmärgi avastamine ning täpsus vastab nõutud kriteeriumitele. Seirekatte piirkond on näidatud kaardil ENR 1.6 p 2.5.
1.1.2 ATS-seireteeninduse tagamisest saab piloot teada järgmiste radarlennujuhi poolt kasutatavate fraaside põhjal:
- “…(kutsung), radarkontakt …”
- “…(kutsung), tunnistatud …”
1.1.3 Tallinna piirkondlik lennujuhtimine (ACC) käitab kahte sekundaarradarit (SSR) ja laiakatte multilateratsioonisüsteemi (WAM).
Märkus: Radareid kasutatakse RSR funktsioonis.
Lisaks on piirkondlikul lennujuhtimisel (ACC) kasutada seireinfo Helsingi Hansikallio SSR-jaamast ning Ergli SSR-jaamast.
1.1.4 Tallinna lähenemislennujuhtimine (APP) käitab kahte sekundaarradarit (SSR).
Märkus: Radareid kasutatakse TAR funktsioonis.
Lisaks on lähenemislennujuhtimisel (APP) kasutada seireinfo Helsingi Hansikallio SSR-jaamast ning WAM-ist.
1.1.5 Tartu AFIS käitab laiakatte multilateratsioonisüsteemi (WAM).Lisaks on Tartu AFIS-il kasutada seireinfo Martna, Tallinna ja Ergli SSR-jaamast.
1.2 ATS-seireteeninduse kohaldamine
1.2.1 Tunnistamine seiresüsteemide abil saavutatakse kooskõlas ICAO poolt määratletud sätetega.
1.2.2 ATS-seireteenust osutatakse kontrollitavas õhuruumis piisava seirekatte piirkonnas ning on ette nähtud:
- seireteenuse osutamiseks vastavalt vajadusele, et tõhustada õhuruumi kasutamist, vähendada viivitusi, anda otsemarsruute ja optimaalseid lennuprofiile ning tagada lennuohutus;
- väljuvate õhusõidukite vektoreerimiseks, et tagada efektiivne ja sujuv väljumine ning kiirendada tõusu reisilennutasandile;
- õhusõidukite vektoreerimiseks, et vältida võimalikke konflikte;
- saabuvate õhusõidukite vektoreerimiseks, et tagada efektiivne ja sujuv lähenemisjärjekord;
- õhusõidukite vektoreerimiseks, et aidata meeskondi navigeerimisel (nt. raadionavigatsiooniseadme poole või sellest eemale) ja navigeerimissoovituste andmiseks piloodile vältimaks teatud õhuruumi osasid;
- hajutuste tagamiseks ja sujuva liiklusvoo säilitamiseks, kui õhusõidukil katkeb raadioside seirekatte piirkonnas;
- lennuliikluse jälgimiseks, mis võimaldab edastada naabruses olevatele lennujuhtimiskeskustele ning teistele koostööpartneritele, kes infot vajavad, täpsustatud asukohateateid õhusõidukite kohta, k.a. olulistest kõrvalekalletest lennujuhtimisüksuste lubadest.
1.2.3 Radarhajutusmiinimumid tunnistatud kontrollitavate õhusõidukite vahel on:
- 5 meremiili (9.3 km) Tallinna lennujuhtimispiirkonnas (CTA) ülalpool lennutasandit FL95;
- 3 meremiili (5.6 km) Tallinna lähenemisalas (TMA), v.a. juhul kui suurem vahemaa on ette nähtud kooskõlas keerisjäljest tingitud hajutusmiinimumidega lennu saabumis- ja väljumisetapil allpool lennutasandit FL100;
1.2.4 Radarhajutust rakendatakse väljuva ja eelnevalt väljunud või teiste tunnistatud õhusõidukite vahel ning kui on alust arvata, et väljuv õhusõiduk tunnistatakse vähemalt 1 NM (1.83 km) kaugusel kasutatava stardiraja lõpust ning et antud hetkeks hajutus kehtib.
1.2.5 Radarhajutust ei või rakendada samas ootetsoonis lendavate õhusõidukite vahel.
1.2.6 Radarlennujuhi poolt õhusõidukile määratud lennukõrgused tagavad, v.a. visuaalse väljumise ning visuaallähenemise korral, minimaalse kõrgusvaru maapinna ja takistuste kohal.
1.3 Protseduurid ATS-seiresüsteemi ja õhk-maa raadiosiderikke korral
1.3.1 ATS-seiresüsteemi rike
1.3.1.1 Tallinna piirkondlikus lennujuhtimiskeskuses (ACC) ning Tallinna lähenemislennujuhtimiskeskuses (APP) on kasutusel peale põhisüsteemi ka tagavara ATS-seiresüsteem. Põhisüsteemi rikke korral üleminek tagavara süsteemile toimub viivituseta.
1.3.1.2 ATS-seiresüsteemide täieliku rikke või tunnistatuse kadumise (õhusõiduki transpondri rike vms) korral, kus raadioside õhusõidukitega on tagatud, teevad lennujuhtimisüksused kindlaks tunnistatud õhusõidukite asukohad ja võtavad tarvitusele vajalikud abinõud, et tagada protseduurilised hajutused hetkel vastutusalas lendavate kontrollitud õhusõidukite vahel ning keelavad või piiravad kontrollitud õhusõidukitel sisenemise oma vastutusalasse.
1.3.1.3 ATS-seiresüsteemide täieliku rikke ja/või õhusõiduki tunnistatuse kaotamisest informeeritakse piloote vastava lennujuhtimisüksuse põhisagedusel ja edastatakse vastavad juhised edasiseks tegutsemiseks.
1.3.1.4 Kui standardseid protseduurilisi hajutusi ei õnnestu viivitamatult tagada, võivad lennujuhtimisüksused lühiajalise hädaabinõuna kasutada hädaolukorra hajutusmiinimume. Hädaolukorra hajutusmiinimumid on lennutasandid, mis on hajutatud poole võrra kehtivast kõrgushajutusmiinimumist.
1.3.2 Õhk-maa raadiosiderike
1.3.2.1 Kahepoolse raadioside katkemisel tehakse esmalt kindlaks, kas õhusõiduki raadio vastuvõtja on töökorras. Selleks annab lennujuhtimisüksus õhusõidukile korralduse kasutada transpondri tunnistamise indikaatorit (SPI), vahetada koodi või annab korralduse sooritada konkreetne manööver. Lennujuhtimisüksus jälgib selle protseduuri täitmist. Kui tegevus ei anna tulemusi, korratakse seda kõikidel kasutavatel sagedustel, mida piloot võib pealt kuulata.
1.3.2.2 Õhusõiduki raadioside täieliku rikke korral peab piloot asetama transpondril koodi A7600 ning täitma oma lennuetapist tulenevaid raadiosiderikke kohaseid protseduure kooskõlas ICAO Anneks 2 nõuetega.
1.3.2.3 Õhusõidukist, mille pardal on telefon, võib raadioside rikke korral ühendust võtta Tallinna lennujuhtimiskeskuse vahetuse vanemaga numbril 625 8254.
1.3.2.4 Kontrollitavas õhuruumis lendava tunnistatud õhusõiduki suhtes, millega raadioside on katkenud, jätkatakse ATS-seiresüsteemidel põhineva teenuse osutamist kuni raadioside on taastatud või kuni õhusõiduk on maandunud ning lennujuhtimise eest vastutav lennujuhtimisüksus on vastu võtnud õhusõiduki saabumisteate.
1.4 Hääl ja CPDLC asukoha teatamise nõuded
Välja töötamisel.
1.5 Seirekatte kaart
Seirekatte kaart on toodud ENR 1.6 p 2.5 – SSR seirekatte kaart.
2 Koostööd nõudev sõltumatu seire (nt SSR)
Üldosa
Transpondri kasutamine toimub kooskõlas ICAO ja EUROCONTROL’i nõuetega.
Piloodid peavad käitama transpondereid ning valima režiimid ja koodid vastavalt lennujuhtimisüksuste juhistele, välja arvatud hädaolukorras.
Sisenemisel Tallinna lennuinfopiirkonda peab piloot kasutama transpondrit lennuliiklusteenistuse poolt määratud töörežiimil ja koodil (kuni uue juhise saamiseni).
2.1 Hädaolukorra protseduurid
2.1.1 Eriolukordades kasutamiseks on rahvusvaheliselt reserveeritud järgnevad koodid:
- 7500 - ebaseaduslik sekkumine õhusõiduki liikumisse;
- 7600 - raadioside häire;
- 7700 - hädaolukord.
2.1.2 Kui hädaolukorda sattunud õhusõiduki piloot on eelnevalt saanud lennujuhtimisüksuselt korralduse asetada transpondril eriolukordades kasutatava koodi, tuleb seda koodiseadet kasutada kuni uue juhise saamiseni.
2.2 Õhk-maa raadiosiderikke ja ebaseadusliku sekkumise protseduurid
Ei ole (ei kehti).
2.3 SSR-koodide määramise süsteem
2.3.1 Tallinna FIR-is toimuvatele IFR-lendudele ettenähtud SSR režiimi A/3 koodide määramist ja haldamist teostab Euroopa Tsentraliseeritud SSR-koodide määramise ja haldamise süsteem (CCAMS).
2.3.2 Tallinna FIR-is toimuvatele VFR-lendudele ettenähtud SSR režiimi A/3 koodide määramist ja haldamist teostab Tallinna piirkondlik lennujuhtimiskeskus (ACC).
2.3.3 Piloot, kes ei ole saanud lennuliiklusteeninduselt juhiseid transpondri seadistuse kohta ja lennule osutatakse lennuliiklusteenust (ATS-teenus), peab Tallinna FIR-is käitama transpondrit töörežiimil A/3 koodiga 2000 (kuni uue juhise saamiseni). Õhusõiduk, millele ei osutata ATS-teenuseid, säilitab koodi 7000.
2.4 Hääl ja CPDLC asukoha teatamise nõuded
Välja töötamisel.
2.5 SSR seirekatte kaart
3 Üldsaatega automaatne sõltuv seire (ADS-B)
Välja töötamisel.
4 Muu oluline informatsioon ja protseduurid
Ei ole (ei kehti).