AD 1.2 PÄÄSTE- JA TULETÕRJETEENINDUS NING LUMEPLAAN

1 Pääste- ja tuletõrjeteenindus

Info pääste- ja tuletõrjeteenistuse olemasolust, selle kategooriast (tulenevalt Komisjoni määrusest (EL) 139/2014 ning Tsiviillennunduse konventsiooni Lisast 14, Osa I) ja päästevahenditest on toodud iga lennuvälja puudutavas alaosas, punktis AD 2.6.

Kui lennuväljal pääste- ja tuletõrjeteenistust ei ole või selle kategooria on alandatud, tuleb ärilise lennutranspordi teenuse osutajal õhusõiduki käitamisel lähtuda oma riskianalüüsist (tulenevalt Tsiviillennunduse konventsiooni Lisast 6 „Õhusõidukite käitamine“, Osa I).

2 Lumeplaan

2.1 Talvise teeninduse korraldamine

Talveperioodil, umbes 1. novembrist kuni 1. aprillini*, täidavad allpool toodud lennuväljade hooldeteenistused järgmisi kohustusi:

  1. manööverdusala ja perrooni(de) jälgimine eesmärgiga avastada talveperioodil esinevate pindsaasteainete (näiteks härmatis, jää või lumi vms) olemasolu;

  2. igal lennurajakolmandikul (ja nii kiiresti kui võimalik ka ruleerimistee(de)l ja perrooni(de)l) lennuraja seisundi hindamine ja RCAM-i kasutades RWYCC koodi** määramine;

  3. igal lennuraja-kolmandikul (ja nii kiiresti kui võimalik ka ruleerimistee(de)l ja perrooni(de)l) saasteainega kaetud protsendi ja saasteaine sügavuse määramine, lennuraja seisundi kirjeldamine ning liiklusala olukorrateadlikkuse elementide fikseerimine;

  4. meetmete võtmine tagamaks manööverdusala ja perrooni(de) kasutatavus;

  5. teatamine käesolevas punktis 2.1 a) kuni c) märgitud tingimustest kasutades raja olukorra teate formaati (RCR).

* Liiklusala seisundi hindamist ja puhastamist, vajadusel (näiteks seisev vesi lennurajal, liiv, tolm vms) ka rajaolukorra teate edastamist, teostatakse aastaringselt.

** Eritöötlusega talverada Eesti lennuväljadel ei kasutata.

Talvine teenindus on korraldatud järgmistel lennuväljadel:
  • Kuressaare (EEKE)
  • Kärdla (EEKA)
  • Lennart Meri Tallinn (EETN)
  • Pärnu (EEPU)
  • Tartu (EETU)
  • Ämari (MIL) (EEEI)
2.2 Liiklusalade järelevalve

Lennuvälja hooldeteenistus jälgib manööverdusala ja perrooni(de) tingimusi ning edastab sellekohaseid teateid (RCR) lennuvälja avaldatud tööajal.

2.3 Liiklusala seisundi hindamine ja haardeteguri mõõtmiste teostamine

2.3.1 Liiklusala seisundi hindamine (sh madalamale RWYCC koodile viimine või RWYCC koodi parandamine), hinnangu teabe edastamine ning avaldamine toimub vastavalt

  • Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/469 III lisa punkti 6 liideses 3 ära toodud juhistele,
  • Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2020/2148 ning
  • võttes arvesse
    • Tsiviillennunduse konventsiooni dokumenti PANS-AIM (ICAO Doc 10066),
    • Tsiviillennunduse konventsiooni dokumenti PANS-Aerodromes (ICAO Doc 9981),
    • Tsiviillennunduse konventsiooni juhendmaterjali “Guidance on the issuance of SNOWTAM“ ja
    • Tsiviillennunduse konventsiooni ringkirja nr 355 “Assessment, Measurement and Reporting of Runway Surface Conditions“.

2.3.2 Kui liiklusala seisundi hindamise käigus teostatakse haardeteguri mõõtmisi, siis saadud haardeteguri väärtusi kasutatakse vaid*** lisainformatsioonina hinnangu andmisel lennuraja, ruleerimistee(de) või perrooni(de) seisundile.

NB! Liiklusalalt mõõdetud haardeteguri väärtused ei kuulu raporteerimisele***.

*** Ämari militaarlennuväli mõõdab ning edastab vajadusel haardeteguri väärtusi vaid militaarkoostööpartneritele ja kaitselennunduse lende teostavatele õhusõidukitele.

2.3.3 Rakendatakse järgmisi mõõtmismeetodeid:

  1. pidev meetod, mille puhul haardetegur määratakse haardeteguri testriga mõõdistamisel;

  2. aeglustuse mõõtmised, kasutades seadet, mis näitab ainult iga pidurduse ajal saavutatud aeglustuse tippväärtust (Tapley meeter – TAP).

Kõik mõõtmised ja kalibreerimised teostatakse kooskõlas valmistajatehase poolt väljastatud seadmete kasutamisjuhenditega. Mõõtmisi teostatakse umbes 4 m kaugusel raja telgjoonest mõlemal pool.

Eesti lennuväljadel on kasutusel erinevad haardeteguri testrid:

Kuressaare lennuväljal on kasutusel Rootsi firma ASFT haardeteguri tester Saab 9000 ja TAP Bowmonk AFM2 MK3.

Kärdla lennuväljal on kasutusel Rootsi firma ASFT haardeteguri tester T-10 ja Tapley meeter.

Lennart Meri Tallinna lennuväljal on kasutusel Soome Vammase tehase Skiddomeetrid BV11.

Pärnu lennuväljal on kasutusel Inglise päritolu Tapley meeter Bowmonk AFM2 MK3.

Tartu lennuväljal on kasutusel Rootsi firma ASFT haardeteguri tester T-10 ja Inglise päritolu Tapley meeter Bowmonk AFM2 MK3.

Ämari militaarlennuväljal on kasutusel ASFT haardeteguri tester Škoda MK-4 ning T5 haagis.

2.4 Liiklusalade kasutatavuse tagamiseks võetavad meetmed

2.4.1 Liiklusala puhastust ja pidurdusefektiivsuse parandamist teostatakse seni, kuni liiklusala tingimused takistavad lennuliikluse ohutut ja regulaarset kulgu.

2.4.2 Saasteaine, mida ei ole võimalik eemaldada mehaaniliste vahenditega, eemaldatakse võimalusel kemikaalidega.

Keemilise jäätõrje tegemiseks lennuradadel (vajadusel ka muudel liiklusala osadel) on kasutusel järgmised kemikaalid:

  • puistamiseks: Stega UNISALT SF (HCOONa) Ämari lennuväljal;

  • puistamiseks 98% NA formiaat muudel punktis 2.1 nimetatud lennuväljadel (va Ämari lennuväli);

  • piserdamiseks: Stega UNISALT PF (50% CHKO₂ lahus) Ämari lennuväljal;

  • piserdamiseks: Nordway KF (50% K formiaat) muudel punktis 2.1 nimetatud lennuväljadel (va Ämari lennuväli).

Eesti lennuväljadel pidurdusefektiivsuse parandamiseks liivapuistamist ei kasutata.

Radade keemilist jäätõrjet tehakse mitte vähem kui 15 m laiuselt raja telgjoonest mõlemal pool.

2.4.3 Saasteaine likvideerimist teostatakse tavaliselt järgnevas järjekorras:

  1. Rada ja tuletõrjedepoo juurdepääsutee.
  2. Ruleerimistee(d) kasutatava rajani.
  3. ILS-i kriitiline tsoon.
  4. Perroon(id).
  5. Muud alad ja teed.

Võetakse kasutusele meetmeid raja puhastamiseks kogu laiuses, kuid erandjuhtudel võivad tingimused dikteerida laiade radade ajutist liiklusele avamist, kui puhastatud on ainult 30 m laiune osa. Koristust ei saa pidada lõppenuks enne, kui rada on puhastatud kogu laiuses.

2.5 Teavitamise süsteem ja vahendid

2.5.1 Lennuvälja hooldeteenistus kasutab rajaolukorrast teavitamiseks RCR-formaati, mis edastatakse NOF-ile /ATS-üksusele edasiseks levitamiseks.

2.5.2 Kui lennuvälja kõvakattega rada või selle osa on märg ja libe (slippery wet), teeb lennujaama käitaja selle teabe asjaomastele lennujaama kasutajatele teatavaks. Selleks loob ta NOTAM-teate ning kirjeldab mõjutatud lennurajaosa asukohta.

2.5.3 Kui ATS-üksus edastab piloodile infot lennuraja olukorra kohta, edastatakse see raja osade kaupa ja järjekorras, milles kõnealused tingimused stardil või maandumisel kasutataval rajal alates puutealast esinevad.

2.5.4 Kui selgub, et liiklusala pidurdusefektiivsus ei ole nii hea, kui lennumeeskonnale teatati ja/või SNOWTAM-teatesse märgitud on, on lennumeeskond kohustatud sellest teavitama lennuliiklusteenistuse üksusi, kasutades RCAM-maatriksis ära tooduid raporteerimise fraase:

  • Hea;
  • Hea kuni keskmine;
  • Keskmine;
  • Keskmine kuni halb;
  • Halb;
  • Väga halb.

2.5.5 Kui liiklusalal saasteainet enam ei esine, edastatakse RCR-teatega „KUIV – RWYCC 6“. Alternatiivina võib sellisel juhul saasteaine puudumisel uut RCR-i peale eelmise SNOWTAM-teate kehtivusaja lõppu lennuvälja tööajal ka mitte edastada. SNOWTAM-teade kehtib maksimaalselt 8 tundi.

NB! Väljaspool lennuvälja tööaega kehtetuks muutunud SNOWTAM-teade ei tähenda automaatselt, et liiklusalal saasteaine puudub.

2.6 Rajaolukorra teate edastamine (RCR)

Rajaolukorra teade edastatakse Kuressaare-, Kärdla-, Lennart Meri Tallinna-, Pärnu- ja Tartu lennuväljalt eraldi eriseeria NOTAM-formaadis (SNOWTAM) edasiseks levitamiseks NOF-ile.

Ämari militaarlennuväljalt edastatakse rajaolukorra teade SNOWTAM-teatega nõudmisel.

SNOWTAM-teade koostatakse kooskõlas Tsiviillennunduse konventsiooni PANS-AIM-iga (ICAO Doc 10066).

Infot rajaolukorra kohta lennuväljadel, mis ei ole eelpool märgitud, võib saada igalt vastavalt lennuväljalt.

2.7 Raja sulgemise juhud

Juhul, kui ohutut pidurdusefektiivsust manööverdusalal tagada ei suudeta või raja olukord on hinnatud Ämari lennuväljal koodiga 0 või 1 ja muudel punktis 2.1 märgitud lennuväljadel koodiga 0**** (RWYCC), tuleb manööverdusala NOTAM-iga sulgeda.

**** RWYCC 1 puhul hinnatakse manööverdusala sulgemise vajadust, võttes arvesse kogu liiklusala seisukorda ning lisaks ka haardeteguri mõõtmistulemusi.