ENR 5.6 LINDUDE RÄNNE JA TUNDLIKU FAUNAGA ALAD

1 Lindude ränne

Lindude ränne toimub aastaringselt, kuid kulmineerub perioodidel aprill-mai (kevadine ränne), juuli-august (suvine ränne) ja september-november (sügisene ränne). Rände intensiivsust mõjutavad enim aeg, ilmastik (nähtavus, õhutemperatuur, tuule suund ja tugevus, sademed) ning Kuu faas. Rände kõrgus on taganttuule korral üldiselt suurem kui vastutuule puhul.
1.1 Kevadine ränne
Kevadine ränne algab märtsi keskel ja lõpeb juuni keskel, kulmineerudes perioodil aprill-mai. See periood on enamuse liikide jaoks kõrgpunktiks, väga sageli suure arvukusega. Rännet ajendavaiks tähtsaimateks teguriteks on temperatuuri tõus ning tagant- ja külgtuuled.
1.1.1 Rändemarsruudid ja kõrgused
Ränne toimub üldiselt öisel ajal laia rindena kogu maa ja seda ümbritseva vee kohal, üldsuunaga edelast (SW) kirdesse (NE). Rände üldine variatsiooniulatus on 90°, ulatudes põhjast (N) idani (E). Üldiselt toimub ränne öösel ja maismaa kohal kõrgemal, kui päeval ja ranniku kohal. Öösel ja maismaa kohal on keskmine kõrgus ligikaudu 500-1500 m, päeval ja ranniku kohal ligikaudu 50-500  m.
1.2 Suvine ränne
Suvine ränne algab juuli algul ja lõpeb septembri algul, kulmineerudes perioodil juuli keskpaik kuni augusti keskpaik. Ränne toimub suures osas varastel hommikutundidel ja hilja õhtul, eriti kesköö paiku.
1.2.1 Rändemarsruudid ja kõrgused
Rände valdavaks suunaks on edel (SW), varieerudes piirkonniti loodest (NW) lõunani (S), rändesuuna üldine variatsiooniulatus seega 135°. Päevane ränne toimub valdavalt mere kohal, kontsentreerudes rannikuvööndis. Öine ränne toimub nii maismaa kui ka mere kohal, kontsentreerudes Kunda-Virtsu ja Narva-Pärnu joontel. Rände kõrgus maismaa kohal 100-2000 m, mere kohal valdavalt kuni 300 m.
1.3 Sügisene ränne
Sügisene ränne algab augusti lõpus ja lõpeb detsembri algul, kulmineerudes perioodil septembri keskpaik kuni novembri keskpaik. Enamuse liikide jaoks on kõrgpunktiks oktoober, sageli suure arvukusega. Rännet ajendavaks tähtsaimaks teguriks on temperatuuri langus. Suur arvukus seostub ka põhjakaarte tuulte, nõrga tuule, vähese pilvisuse ja kõrge õhurõhuga. Ränne toimub suures osas 3-4 tunni jooksul hommikul, alates umbes pool tundi enne päikesetõusu. Teine intensiivsem rände aeg on kesköö paiku.
1.3.1 Rändemarsruudid ja kõrgused
Ränne toimub nii öösel kui päeval laia rindena kogu maa ja seda ümbritseva vee kohal, üldsuunaga kirdest (NE) edelasse (SW). Rändesuuna üldine variatsiooniulatus on loodest (NW) kaguni (SE), moodustades 180°, Öise rände kõrgus on valdavalt 500-1500 m (maksimaalselt 3000 m), päevasel rändel valdavalt 100-1000 m, maksimaalselt 3500 m. Mere kohal toimub ränne valdavalt kuni 300 m kõrguseni.
1.4 Lindude arv
Suur hulk linde lendab kevadel ja sügisel üle Eesti ja seda ümbritsevate veekogude. Domineerivad veelinnud ja suurel hulgal esineb erinevaid liike, nt kajakad, haned, meripardid ja luiged, kes on väga ohtlikud õhusõidukitele. Seepärast asuvad kõige ohtlikumad alad Eesti lääne- ja põhjaosas (eriti rannikualad). Varesed, kuldnokad, pääsukesed ja röövlinnud on samuti ohtlikud ja neid esineb arvukalt.
1.5 Info arvukuse kohta
Kevadrändel läbib Eestit umbes 40 miljonit lindu, suvisel rändel umbes miljon.
1.6 Hoiatus
Rändeperioodidel ja pesitsusperioodil (aprill-juuli) tuleks hoiduda lendamisest piki rannajoont ja jõgesid, samuti ka saarte ja merelaidude kohal madalamal kui 300 m (soovitavalt 500 m) AGL.
1.7 Teatamine kokkupõrkest linnuga
Tegemaks igakülgset statistikat kokkupõrgetest lindudega, kogub Lennuamet infot. Seepärast palutakse kõiki piloote lendudel Tallinna FIR-is Lennuametile ette kanda kõigist linnuga kokkupõrke juhtudest või intsidentidest, kus esines linnuga kokkupõrke oht.
1.7.1 Teatamine

Intsidendist teatamise lihtsustamiseks on koostatud plank “Ettekanne kokkupõrkest lindudega”, mis on saadaval üldkasutatavates lennujaamades ja Lennuametis. Samuti tuleks intsidendi toimumise asjaolude kohta lisada igat liiki lisainfot.

Register-kaardil ENR BIRD on näidatud lindude rände peamised marsruudid koos rändeperioodide ja kõrgustega maapinna kohal.

Register-kaardil ENR OTHER on näidatud lindude kogunemiskohad ajavahemikus märts-mai.

2 Tundliku faunaga alad

2.1 Mitmed linnu- ja loomaliigid on tundlikud õhusõidukite müra suhtes ning lendamine nende pesitsus- ja puhkealade kohal võib mõjuda kriitiliselt. Kooskõlas Keskkonnaministeeriumi eeskirjadega tuleb hoiduda lendamisest selliste alade kohal madalamal kui 1500 ft.
2.2 Sellised alad on näidatud register-kaardil ENR OTHER.