AD 1.2 PÄÄSTE- JA TULETÕRJETEENINDUS NING LUMEPLAAN

1 Pääste- ja tuletõrjeteenindus

Regulaarses ja mitteregulaarses liikluses reisijaid vedavate lennukite jaoks kinnitatud lennuväljadel moodustatakse pääste- ja tuletõrjeteenistused ning mõnel juhul ka merepäästeteenistused kooskõlas tsiviillennundust puudutavate eeskirjadega.

Info teenistuse olemasolust ja selle ulatusest on toodud iga lennuvälja puudutava osa vastaval leheküljel.

Regulaarses ja mitteregulaarses liikluses reisijaid vedavatel lennukitel ei ole lubatud kasutada ilma pääste- ja tuletõrjeteenistuseta lennuvälju.

Igale individuaalsele teenistusele omistatakse kategooria kooskõlas alltoodud tabeliga. Ajutised muudatused avaldatakse NOTAM-iga.

Pääste ja tuletõrjeteenistus
Lennuvälja kategooriaVee kogus liitrites A jõudlustasandiga vahu valmistamiseks
31800
43600
58100
611800
718200
827300
936400
1048200
Kategooriad 1 ja 2 ei ole Eestis kasutusel.

2 Lumeplaan

2.1 Talvise teeninduse korraldamine
Talveperioodil, umbes 1. novembrist kuni 1. aprillini, täidavad allpool toodud lennuväljade hooldeteenistused järgmisi kohustusi:
  1. manööverdusala ja perrooni jälgimine eesmärgiga avastada jää, lume või lörtsi olemasolu;
  2. haardeteguri mõõtmine või pidurdusvõime hindamine rajal jää, lume või lörtsi olemasolul ja nii kiiresti kui võimalik ruleerimisteedel ja perroonil;
  3. meetmete võtmine tagamaks raja jne kasutatavust;
  4. teatamine punktides a) kuni c) märgitud tingimustest.

Talvine teenindus on korraldatud järgmistel lennuväljadel:
  • Kärdla (EEKA)
  • Kuressaare (EEKE)
  • Pärnu (EEPU)
  • Lennart Meri Tallinn (EETN)
  • Tartu (EETU)
  • Ämari (MIL) (EEEI)
2.2 Liiklusalade järelevalve
Lennuvälja hooldeteenistus jälgib manööverdusala ja perrooni tingimusi lennuvälja avaldatud tööajal.
2.3 Mõõtmismeetodid ja mõõtmiste teostamine
2.3.1 Lume või lörtsi kihi paksust mõõdetakse tavalise joonlauaga. Mõõtmisi teostatakse paljudes kohtades ja arvutatakse esitatav keskmine väärtus. Rajal arvutatakse keskmine väärtus raja iga kolmandiku jaoks. Eemaldamaks jääd ja paakunud lund, mida ei ole võimalik eemaldada mehaaniliste vahenditega, kasutatakse kemikaale.
2.3.2 Haardetegurid
2.3.2.1 Alati, kui õhusõidukite manööverdus- ja peatumisvõime hindamisel võetakse aluseks kooskõlas käesoleva lumeplaaniga levitatud ja haardeteguritena väljendatud info pidurdusvõime kohta, on ülimalt tähtis meeles pidada, et need haardetegurid kuuluvad teatud mõõteseadmele ning on seepärast objektiivsete parameetritena kehtivad ainult selle seadme jaoks.
2.3.2.2 Rakendatakse järgmisi mõõtmismeetodeid:
  1. pidev meetod, mille puhul haardetegur määratakse haardeteguri testriga mõõdistamisel;
  2. aeglustuse mõõtmised, kasutades seadet, mis näitab ainult iga pidurduse ajal saavutatud aeglustuse tippväärtust (Tapley meeter – TAP).

Kõik mõõtmised ja kalibreerimised teostatakse kooskõlas valmistajatehase poolt väljastatud seadmete kasutamisjuhenditega. Mõõtmisi teostatakse umbes 4 m kaugusel raja telgjoonest mõlemal pool.

2.3.2.2.1 Eesti lennuväljadel on kasutusel erinevaid haardeteguri testreid.

Lennart Meri Tallinna lennuväljal on kasutusel Soome Vammase tehase Skiddomeetrid BV11.

Pärnu lennuväljal on kasutusel Inglise päritolu Tapley meeter Bowmonk AFM2 MK3.

Tartu ja Kärdla lennuväljal on kasutusel Rootsi firma ASFT haardeteguri testrid T-10 ja Tapley meetrid.

Kuressaares on kasutusel Rootsi firma ASFT haardeteguri tester Saab 9000 ja TAP Bowmonk AFM2 MK3.

Ämari militaarlennuväljal on kasutusel ASFT haardeteguri tester Škoda MK-4 ning T5 haagis.

Kui kasutatakse mingit põhiseadmest erinevat tüüpi varuseadet, teatatakse sellest ATS-i ja võimalusel ka ATIS-i kaudu.

2.3.2.2.2 Pidurdusvõimet hinnatakse, kui haardetegurit ei ole võimalik mõõta vastava seadme puudumise tõttu või muul põhjusel.
2.3.2.2.3 Kui rajal on jää, lumi või lörts, mõõdetakse haardetegur või hinnatakse pidurdusvõimet.
Kui rajal on ainult vesi ja perioodilised mõõtmised seda näitavad, teatatakse et rada on märg (“WET”).
2.4 Liiklusalade kasutatavuse tagamiseks võetavad meetmed
2.4.1 Lumepuhastust ja pidurdusvõime parandamist teostatakse seni, kuni liiklusala tingimused takistavad lennuliikluse ohutut ja regulaarset kulgu.
2.4.2 Lumepuhastust jne teostatakse tavaliselt järgnevas järjekorras:
  1. Rada ja tuletõrjedepoo juurdepääsutee.
  2. Ruleerimistee(d) kasutatava rajani.
  3. ILS-i kriitiline tsoon.
  4. Perroon(id).
  5. Muud alad ja teed.

Võetakse kasutusele meetmeid raja puhastamiseks kogu laiuses, kuid erandjuhtudel võivad tingimused dikteerida laiade radade ajutist liiklusele avamist, kui puhastatud on ainult 30 m laiune osa. Lume koristust ei saa pidada lõppenuks enne, kui rada on puhastatud kogu laiuses.

2.4.3 Meetmed pidurdusvõime parandamiseks võetakse, kui haardetegur radadel ja ruleerimisteedel on allpool Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 14 köite I lisa A osas 7 toodud hoolduse plaanilist tasandit.

Keemilise jäätõrje tegemiseks lennuradadel on kasutusel järgmised kemikaalid:

puistamiseks: UREA (CO(NH2)2).
piserdamiseks: BP Clearway-1.

Radade keemilist jäätõrjet tehakse mitte vähem kui 15 m laiuselt raja telgjoonest mõlemal pool.

Liiva puistamist pidurdusvõime parandamiseks Eestis ei kasutata.
2.5 Teavitamise süsteem ja vahendid
2.5.1 Lennuvälja hooldeteenistus kasutab teavitamiseks SNOWTAM-planki, mis edastatakse ARO-le/ATS üksusele edasiseks levitamiseks.
2.5.1.1 Kui jääd, lund või lörtsi enam ei esine ja kemikaale enam ei kasutata, peatatakse teavitamine pärast tühistamis-SNOWTAM-i väljastamist. Uut SNOWTAM-it ei väljastata enne, kui talvetingimused jälle ilmuvad.
2.5.2 Kasutusel on järgmised määratlused:

Lörts
Veega küllastunud lumi, mis jalaga vastu maad lüües lendab pritsmetena laiali; erikaal 0.5 kuni 0.8.

Märkus: Jää, lume ja/või seisuvee segust võib, eriti kui sajab vihma, märga lund või lund, moodustuda ollus erikaaluga üle 0.8. Selline ollus on suure vee/jääsisalduse tõttu enam läbipaistev kui hägune ja suurema erikaalu tõttu on hõlpsasti eristatav lörtsist.

Lumi (maapinnal):
  1. Kuiv lumi – Lumi, mis lendab laiali või käes kokkusurutuna pudeneb lahtilaskmisel laiali; erikaal vähem kui 0.35.
  2. Märg lumi – Lumi, mis käes kokkusurutuna jääb kokku ja moodustab lumepalli kuju; erikaal 0.35 kuni 0.5 (välja arvatud)
  3. Paakunud lumi – Lumi, mis on kukku surutud tahkeks massiks, mida ei ole võimalik rohkem kokku suruda ja mis seisab koos või maha kukkumisel murdub tükkideks; erikaal 0.5 ja rohkem.
2.5.3 Jää, lume ja/või lörtsiga kaetud raja ulatus teatatakse kaetud ala hindamise alusel ning antakse protsentides kogu raja alast kooskõlas alljärgnevaga:
10%10% või vähem on kaetud
25%11-25% rajast on kaetud
50%26-50% rajast on kaetud
100%rohkem kui 50% rajast on kaetud
2.5.4 Info pidurdusvõime kohta antakse haardenumbritena (kahekohalisena näidatud haardetegurid, 0 ja koma sümbol on ära jäetud), kui see baseerub mõõtmistel. Lisaks teatatakse mõõteseadme tüüp. Pidurdusvõime hindamisel kasutatakse avatud teksti.

MOTNE-teate edastamisel kasutatakse erikoodi.

Mõõdetud haardetegurHinnatud pidurdusvõimeKood
0.40 ja kõrgemhea5
0.39 - 0.36keskmisest parem4
0.35 - 0.30keskmine3
0.29 - 0.26keskmisest halvem2
0.25 ja madalamhalb1
9 - ebausaldatavebausaldatav9

“Ebausaldatav” kasutatakse, kui rohkem kui 10% raja pinnast on kaetud märja jää, märja lume ja/või lörtsiga. Mõõtmistulemusi ja hinnanguid peetakse sellises olukorras absoluutselt ebarealistlikeks. Ettekannetes järgneb terminile “Ebausaldatav” kas kasutatud seadme poolt antud haardenumber või hinnatud pidurdusvõime. MOTNE koodis kasutatakse koodarvu “99”.

2.5.5 Lumevallidest teatatakse, kui nende kõrgus ületab:
  • 0.3 m - raja või ruleerimistee servas;
  • 0.6 m - 5 m kaugusel rajast või ruleerimisteest;
  • 1.0 m - 10 m kaugusel rajast või ruleerimisteest;
  • 1.5 m - 15 m kaugusel rajast või ruleerimisteest;
  • 3.0 m - 20 m kaugusel rajast või ruleerimisteest.
2.5.6 Kui info raja tingimuste kohta antakse raja osade kaupa, on see järjekorras, milles kõnealused tingimused stardil või maandumisel rajanumbriga näidatud suunal esinevad.
2.5.7 Juhistes maanduvatele ja väljuvatele õhusõidukitele on niisiis raja osade kaupa edastatava info järjekord alati kooskõlas järjekorraga, milles kõnealused tingimused stardil või maandumisel esinevad.
2.6 Raja sulgemise juhud
Juhtudel, kui puhastustööde edasilükkamine loob selge ohu situatsiooni arenemiseks kriisiks, nt kui temperatuuri langemine põhjustab vee või lörtsi muutumise tahkeks jääks, on lumepuhastusteenistusel volitused nõuda vastavate liiklusalade nende osade sulgemist liikluseks.
2.7 Info edastamine lumeolude kohta

Info lumeolude kohta Kärdla, Kuressaare, Pärnu, Lennart Meri Tallinna ja Tartu lennuväljal edastatakse igalt lennuväljalt eraldi seeria NOTAM (SNOWTAM)-iga edasiseks levitamiseks NOF-i.

Infot lumeolude kohta Ämari militaarlennuväljal edastatakse SNOWTAM teatega nõudmisel.

SNOWTAM koostatakse kooskõlas Tsiviillennunduse konventsiooni Lisa 15 lisaga 2.

Infot lumeolude kohta lennuväljadel, mis ei ole eelpool märgitud, võib saada igalt vastavalt lennuväljalt.