GEN 1.7 ERINEVUSED ICAO STANDARDITEST, SOOVITUSTEST JA PROTSEDUURIDEST

1 1. Lisa - LENNUNDUSSPETSIALISTIDE LOAD, üheteistkümnes väljaanne:

1. peatükk
1.2 Litsenseerimist puudutavad üldsätted

Märkus 2.b: Eestis ei ole kasutusel ’station operator’ positsiooni.

4. peatükk
4.6 Aeronautical station operator licence
Eestis ei väljastata Aeronautical station operator luba.

2 2. Lisa - LENNUREEGLID, kümnes väljaanne:

3. peatükk

3.2.2 Uus säte.
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.3210 alapunktis b on sätestatud järgmine:

"b) Õhusõiduk, mis on kindlaks teinud, et teise õhusõiduki manööverdusvõime on puudulik, annab kõnealusele õhusõidukile teed."

3.2.3.2
(b) Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.3215 alapunkti b alapunktis 2 on sätestatud järgmine (konventsiooni 2. lisa punkti 3.2.3.2 alapunktis b sisalduvale ICAO standardile on lisatud allajoonitud tekst):

"2) kõikidel lennuvälja liiklusalal liikuvatel õhusõidukitel peavad olema sisse lülitatud nende gabariite otstarbekohaselt märkivad tuled, välja arvatud juhul, kui õhusõidukid on statsionaarselt või muul viisil valgustatud;"

3.2.5 (c) ja (d)
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkt SERA.3225 erineb konventsiooni 2. lisa punkti 3.2.5 alapunktis d sisalduvast ICAO standardist selle poolest, et alapunkte c ja d ei kohaldata õhupallide suhtes:

"c) kõik maandumiseelsed ja stardijärgsed pöörded (välja arvatud õhupallide puhul) tuleb sooritada vasakule, kui lennujuhtimisüksus (ATC-üksus) ei ole määranud või juhendanud teisiti;

d) maanduda ja startida tuleb vastu tuult (välja arvatud õhupallide puhul), kui lennuohutuse huvides või radade asendi või teiste liiklejate tõttu ei ole soovitav eelistada muud suunda."

3.3.1.2
ICAO konventsiooni 2. lisa punkt 3.3.1.2 asendatakse rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.4001 alapunktiga b. Erinevused asjaomase ICAO standardi ja käesoleva ELi määruse vahel on järgmised:

- selliste VFR-lendude puhul, mille lennuplaan hõlmab riigipiiride ületamist, erineb ELi määrus (punkti SERA.4001 alapunkti b alapunkt 5) konventsiooni 2. lisa punkti 3.3.1.2 alapunktis e sisalduvast ICAO standardist allajoonitud teksti poolest:

"kõik riigipiiri ületavad lennud, kui asjaomased riigid ei ole sätestanud teisiti;";

- selliste VFR-lendude ja IFR-lendude puhul, mida kavatsetakse käitada öösel, on ELi määruse SERA.4001 punkti b alampunktile 6 lisatud järgmine täiendav nõue:

"6) kõik lennud, mida kavatsetakse käitada öösel, juhul kui need suunduvad lennuväljast kaugemale."

Seda VFR-lendudega seotud erinevust käsitletakse ka allpool nimetatud erinevuses.

3.2.2.4
Uus säte. Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.3210 alapunkti c alapunkti 3 alapunkt i erineb konventsiooni 2. lisa punktist 3.2.2.4, sätestades järgmise:

"i) Järelejõudmine purilennukite puhul. Teisele purilennukile järele jõudev purilennuk võib pöörata kas vasakule või paremale."

4. peatükk

4.3 Uus säte.
ICAO konventsiooni 2. lisa punkt 4.3 asendatakse rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.5005 alapunktiga c. Rakendusmäärusega (EL) nr 923/2012 kehtestatakse lisanõudeid öösel käitavate VFR-lendude suhtes.

"c) Kui pädev asutus seda ette näeb, võib välja anda loa öiste VFR-lendude käitamiseks vastavalt järgmistele tingimustele:

1) lennuväljast kaugemale suunduvate lendude puhul tuleb esitada lennuplaan;
2) õhusõidukid peavad looma kahepoolse raadioside asjaomase lennuliiklusteenindusüksuse (ATS-üksuse) sidekanaliga, kui see on olemas, ning kõnealuse side säilitama;
3) kõnealuste lendude suhtes kohaldatakse tabeli S5-1 kohaseid nähtavuse ja pilvede kauguse miinimumväärtusi, välja arvatud järgmistel juhtudel:
  1. pilvede kõrgus ei või olla vähem kui 450 m (1 500 ft);

  2. tabeli S5-1 punktide a ja b kohaseid vähendatud nähtavuse sätteid kohaldatakse ainult alapunkti c alapunktis 4 kindlaks määratud juhtudel;

  3. lendudel õhuruumiklassides B, C, D, E, F ja G vähem kui 900 m (3 000 ft) kõrgusel keskmisest merepinnast (MSL) või 300 m (1 000 ft) kõrgusel maapinna kohal, olenevalt sellest, kumb on kõrgemal, peab maapind piloodile nähtav olema;

  4. kopterilendudel õhuruumiklassides F ja G peab nähtavus olema vähemalt 3 km, tingimusel, et maapind on piloodile pidevalt nähtav ja lennatakse kiirusel, mis võimaldab piisavalt hästi jälgida muud liiklust ning võimalikke takistusi kokkupõrgete vältimiseks; ning

  5. mägiste alade puhul võib pädev asutus kehtestada VMC-lendude nähtavuse ja pilvede kauguse jaoks suuremad miinimumväärtused.

4) Kui pilvede kõrguse, nähtavuse ja pilvede kauguse miinimumväärtused on väiksemad kui eespool alapunkti 4.3 alapunktis c esitatud väärtused, võib anda kogu loa kopterilendudeks sellistel erijuhtudel nagu lennud arstiabi osutamiseks, otsingu- ja päästelennud ning tuletõrjelennud.
5) Välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik stardiks või maandumiseks, või kui pädev asutus on välja andnud vastava loa, ei tohi öiseid VFR-lende sooritada allpool selle riigi kehtestatud minimaalset lennukõrgust, mille territooriumist üle lennatakse, või kui sellist minimaalset minimaalset lennukõrgust ei ole kehtestatud, siis allpool järgmisi kõrgusi:
  1. kõrgustike või mägiste alade kohal vähemalt 600 m (2 000 ft) kõrgusel, arvates õhusõiduki arvestuslikust asukohast 8 km raadiuses olevast kõrgeimast takistusest;

  2. väljaspool alapunktis i kindlaks määratud piirkondi vähemalt 300 m (1 000 ft) kõrgusel, arvates õhusõiduki arvestuslikust asukohast 8 km raadiuses olevast kõrgeimast takistusest."

4.6
ICAO konventsiooni 2. lisa punkt 4.6 asendatakse rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktiga SERA.5005, mille alapunktis f on sätestatud järgmised takistustest ülelendu käsitlevad nõuded:

"f) Välja arvatud juhul, kui see on vajalik stardiks või maandumiseks või kui pädev asutus on andnud vastava loa, ei tohi VFR-lende käitada järgmistel juhtudel:

1) linnade, alevite või asulate tihedalt asustatud piirkondades või inimeste vabaõhukogunemiste kohal madalamal kui 300 m (1 000 ft), arvates õhusõidukist 600 m raadiuses asuvast kõrgeimast takistusest;

2) väljaspool alapunktis 1 kindlaks määratud piirkondi madalamal kui 150 m (500 ft) maa- või veepinnast või madalamal kui 150 m (500 ft), arvates õhusõidukist 150 m (500 jala) raadiuses asuvast kõrgeimast takistusest."

3.8 ja 2 liide.
3. peatüki punktis 3.8 kasutatud väljend "hädaolukorras" on EL õigusaktidest välja jäetud ja seega laiendatakse saatjateenuste ulatust nii, et see hõlmab kõiki lende, mis asjaomast teenust nõuavad. Peale selle ei sisalda ELi õigusaktid 2. liite osades 1.1-1.3 (kaasa arvatud) ja lisanduses A sisalduvaid sätteid.

3 3. Lisa – RAHVUSVAHELISE LENNUNDUSE METEOROLOOGIATEENUSED, 
seitsmeteistkümnes väljaanne:

5. peatükk
Uus säte.
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktis SERA.12005 on sätestatud järgmine: b) pädevad asutused sätestavad vajaduse korral muud tingimused, mille tuvastamisest või nägemisest peavad kõik õhusõidukid teatama.
8. peatükk
Olemasolev aeronavigatsiooniline klimatoloogiline informatsioon ei vasta nõuetele.

4 4. Lisa – LENNUNDUSKAARDID, üheteistkümnes väljaanne:

4. peatükk
4.1.1 Lennuväljatakistuste kaarti – ICAO tüüp B – ei valmistata.
6. peatükk
6.1.1 Maastikukaarti täppislähenemiseks – ICAO – ei valmistata.
8. peatükk
8.1.1 Piirkonnakaarti – ICAO – ei valmistata.
14. peatükk
14.1.1 Lennuväljal liikumise kaarti – ICAO – ei valmistata.
16. peatükk
16.1.1 Maailma aeronavigatsioonilist kaarti – ICAO – 1:1 000 000 – ei valmistata.
18. peatükk
18.1.1 Väiksemastaabilist aeronavigatsioonilist kaarti – ICAO – ei valmistata.

5 5. Lisa – LENNUNDUSES ÕHUS JA MAA PEAL KASUTATAVAD MÕÕTÜHIKUD, viies väljaanne:

Ei ole

6 6. Lisa – ÕHUSÕIDUKITE KÄITAMINE, I osa, Rahvusvaheline äriline lennutransport – lennukid, kümnes väljaanne:

6.19 Õhusõidukid, mis peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga (ACAS II).

Lisatud on alljärgnev:

Kuni 31. märtsini 2005 võib ACAS II seadmetega koos kasutada režiimil S töötavat transpondrit, mis vastab FAA TSO C-112-le 1986 aastast (mille aluseks on RTCA DO-181). See transpondri standard ei ole täielikult kooskõlas ACAS II funktsionaalsust reguleerivate standardite ja soovitatava praktikaga.

Alates 31. märtsist 2005 peab ACAS II koosseisu kuuluv režiimil S töötav transponder vastama kas JAA JTSO 2C112A-le, mis kehtestab 1999. aasta veebruarist sekundaarradari transpondritele EUROCAE minimaalse operatsioonilise talitluse spetsifikatsiooni ED-73A, või FAA TSO-le, mis määratleb vastuvõetava standardi (nt RTCA DO-181C).

7 7. Lisa – ÕHUSÕIDUKITE RIIKKONDSUS JA REGISTREERIMISTUNNUSED, viies väljaanne:

Ei ole

8 8. Lisa – ÕHUSÕIDUKITE LENNUKÕLBLIKKUS, üheteistkümnes väljaanne:

Ei ole

9 9. Lisa – PROTSEDUURIDE LIHTSUSTAMINE, kolmeteistkümnes väljaanne:

Ei ole

10 10. Lisa – LENNUNDUSE TELEKOMMUNIKATSIOON, I köide, Raadionavigatsioonivahendid, kuues väljaanne:

10.1
3. peatükk
3.1.7.4.1 b) Lähimarkeri modulatsioonisagedus on 3000 Hz.
3.1.7.4.1 c) Kaugmarkeri modulatsioonisagedus on 3000 Hz.

3.1.7.5.1 b) Lähimarker: 6 järjestikust punkti sekundis.
4. peatükk
4.3.1.2 Seadet automaatseks veaparanduseks ei kasutata.
5. peatükk
5.1.1.1 Kasutatakse ainult sagedust 121.5 MHz.
I köide, II osa
2. peatükk
2.1.1 Kasutatakse ainult sagedust 121.5 MHz.
10. Lisa – LENNUNDUSE TELEKOMMUNIKATSIOON, II köide, Sideprotseduurid kaasa arvatud need, millel on PANS staatus, kuues väljaanne:
4. peatükk
4.4.6.7 Teadete tekstimaht AFTN saatejaamadest ei tohi ületada 1800 märki.

4.4.7.3 Teadete pikkus AFTN saatejaamadest ei tohi ületada 2100 märki.
10. Lisa – LENNUNDUSE TELEKOMMUNIKATSIOON, III köide
I osa, Digitaalne andmeside, teine väljaanne:
Ei ole
II osa, Kõneside, teine väljaanne:
Ei ole
10. Lisa – LENNUNDUSE TELEKOMMUNIKATSIOON, IV köide, Seiresüsteemid ja kokkupõrke vältimise süsteemid, neljas väljaanne:
Ei ole
10. Lisa – LENNUNDUSE TELEKOMMUNIKATSIOON, V köide, Lennunduse raadiosageduste kasutamine, teine väljaanne:
Ei ole

11 11. Lisa – LENNULIIKLUSTEENUSED, kolmeteistkümnes väljaanne:

2. peatükk

2.25.5
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.3401 alapunki d alapunkt 1 erineb ICAO konventsiooni 11. lisa standardist 2.25.5, sätestades järgmise:

„Täpne aeg antakse vähemalt lähima täisminutini.”

2.6.1
Erandi võimalus. Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktiga SERA.6001 lubatakse kiirusepiirangut 250 sõlme ületada sellistel õhusõidukitüüpidel, mis ei suuda tehnilistel põhjustel eespool nimetatud kiirust säilitada, tingimusel et pädev asutus on andnud vastava loa.

3. peatükk

Uus säte.
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.8005 alapunktis b on sätestatud järgmine:

b) lennujuhtimisüksuste välja antavad load peavad tagama hajutatuse:
  1. kõikide lendude vahel õhuruumiklassides A ja B;

  2. IFR-lendude vahel õhuruumiklassides C, D ja E;

  3. IFR-lendude ja VFR-lendude vahel õhuruumiklassis C;

  4. IFR-lendude ja eri-VFR-lendude vahel;

  5. eri-VFR-lendude vahel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on teisiti sätestanud;

välja arvatud juhul, kui õhusõiduki piloot seda nõuab ja teise õhusõiduki piloot selle heaks kiidab ja kui pädev asutus seda eespool punktis b loetletud juhtudel õhuruumiklassides D ja E ette näeb, võib lennul lubada teatavas lennuetapis kõrgusel alla 3 050 m (10 000 jalga) tõusmise või laskumise käigus, päevasel ajal ja visuaallennuilma tingimustes säilitada omahajutuse.

Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktis SERA.8015 on sätestatud järgmine (ICAO konventsiooni 11. lisa punktis 3.7.3.1 sisalduvale ICAO standardile on lisatud allajoonitud tekst):

e) lubade ja lennuohutuse seisukohalt olulise teabe tagasilugemine
  1. Lennumeeskond peab lennujuhtimisüksusele tagasi lugema lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) lubade ja juhiste lennuohutuse seisukohalt olulised osad, mis edastatakse suuliselt. Alati tuleb suuliselt tagasi lugeda järgmised andmed:
  1. lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) marsruudiload;

  2. load ja juhised ükskõik millisele lennurajale sisenemiseks, maandumiseks, lennurajalt startimiseks, lennurajast eemal ootamiseks, lennuraja ületamiseks, mis tahes lennurajal ruleerimiseks ja tagasi ruleerimiseks ning

  3. kasutusel olev lennurada, õhurõhk, SSR-koodid, hiljuti määratud sidekanalid, lennukõrguse juhised, kursi ja kiiruse juhised ning

  4. üleminekutasandid, olenemata sellest, kas need on saadud lennujuhilt või ATISe raadiosaatest.

Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punkti SERA.8015 alapunkti e alapunktis 2 on sätestatud järgmine (ICAO konventsiooni 11. lisa punktis 3.7.3.1.1 sisalduvale ICAO standardile on lisatud allajoonitud tekst):

2) Muud load või juhised, sealhulgas tingimustega load ja ruleerimisjuhised, tuleb tagasi lugeda või kinnitada viisil, mis osutab selgesti, et neist on aru saadud ja neid täidetakse.

Uus säte. Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktis SERA.5010 on sätestatud järgmine:

SERA.5010. Eri-VFR-lennud lähialas

Lennujuhtimisüksus (ATC-üksus) võib anda eriloa VFR-lendude käitamiseks lähialas. Välja arvatud juhul, kui pädev asutus annab kopterile loa sellistel erijuhtudel nagu lennud arstiabi osutamiseks, otsingu- ja päästelennud ning tuletõrjelennud, tuleb kohaldada järgmisi lisatingimusi:

a) piloodi puhul:
  1. lend toimub väljaspool pilvi ja maapind on nähtav;

  2. nähtavus lennul on vähemalt 1 500 m või kopterite puhul vähemalt 800 m;

  3. indikaatorkiirus (IAS) on kuni 140 sõlme, mis võimaldab piisavalt hästi jälgida muud liiklust ja võimalikke takistusi kokkupõrgete vältimiseks, ning

b) lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) puhul:
  1. ainult päevasel ajal, kui pädev asutus ei ole andnud luba öiseks lennuks;

  2. nähtavus maal on vähemalt 1 500 m või kopterite puhul vähemalt 800 m;

  3. pilvede kõrgus on vähemalt 180 m (600 ft).

12 12. Lisa – OTSING JA PÄÄSTE, kaheksas väljaanne:

Ei ole

13 13. Lisa – LENNUÕNNETUSTE JA -INTSIDENTIDE UURIMINE, üheteistkümnes väljaanne:

Ei ole

14 14. Lisa – LENNUVÄLJAD, I köide, seitsmes väljaanne:

5. peatükk
5.2.11 VOR kontrollpunkti Eesti lennuväljadel ei märgistata.
LISA 14 – KOPTERIVÄLJAKUD, II köide, kolmas väljaanne:
Ei ole

15 15. Lisa – AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSED, viieteistkümnes väljaanne:

5.1.1.4 Info ajutiselt eraldatud alade (TSA) aktiveerimisest avaldatakse NOTAM-iga üks päev enne.
10. peatükk

10.1.4 ja 10.1.6 Elektroonilised andmed ala 2 takistuste kohta ei ole kättesaadavad.

10.3 Elektrooniline takistuste andmebaas ei ole rakendatud.

10.4 Elektroonilise maastiku ja takistuste andmebaasi kirjeldused ei ole määratud.

16 16. Lisa – KESKKONNAKAITSE, I köide, Õhusõidukite müra, kuues väljaanne:

Ei ole
LISA 16 – KESKKONNAKAITSE, II köide, Õhusõidukimootorite heitmed, kolmas väljaanne:
Ei ole

17 17. Lisa – LENNUNDUSJULGESTUS, üheksas väljaanne:

Ei ole

18 18. Lisa – OHTLIKE KAUPADE OHUTU ÕHUVEDU, neljas väljaanne:

Ei ole

19 19. Lisa – OHUTUSJUHTIMINE, esimene väljaanne:

Ei ole

20 AERONAVIGATSIOONI TEENINDUSTE PROTSEDUURID – ÕHUSÕIDUKI OPERATSIOONID (Doc 8168 OPS/611)

Tulenevalt vajadusest suurendada lennuohutust võib osadel lennuväljadel kasutada lähenemisprotseduuride disainimisel alljärgnevaid erisusi:

AERONAVIGATSIOONI TEENINDUSTE PROTSEDUURID – ÕHUSÕIDUKI OPERATSIOONID (Doc 8168 OPS/611) I köide, viies väljaanne:

I osa — 3. peatükk, 4. lõige,

3.2.3.1 a) Lennuvälja lähedal oleva seadme (kuni 1 NM) järgi ACFT Cat A ja Cat B lennuringi väljalennu aeg pikeneb 4 minutit.

AERONAVIGATSIOONI TEENINDUSTE PROTSEDUURID – ÕHUSÕIDUKI OPERATSIOONID (Doc 8168 OPS/611) II köide, viies väljaanne:

I osa — 3. peatükk, 4. lõige,

3.4.5.1 Lennuvälja lähedal oleva seadme (kuni 1 NM) järgi ACFT Cat A ja Cat B lennuringi väljalennu aeg pikeneb 4 minutit.

Kui lennuohutus ei ole mõjutatud, tuleb alati kasutada Doc 8168 OPS/611 avaldatud nõudeid.

21 Komisjoni määrus (EL) 73/2010

Protsess Komisjoni määruse (EL) nr 73/2010 kohaste aeronavigatsiooniliste andmete kvaliteedi nõuetele täielikult vastavate riiklike meetmete kehtestamiseks on väljatöötamisel. Sellest tulenevalt ei vasta Eesti AIP-is avaldatav aeronavigatsiooniteave ja aeronavigatsioonilised andmed täielikult Komisjoni määrusele (EL) nr 73/2010 seni, kuni kõik määruses sätestatud nõuded on täidetud.